Udla imbuzi zabantu ethembe ukubatshayisa ngezulu

Ncekwenhle Ncube
ZIZONDE zigane unwabu izakhamizi zeMlomoliwoto esigabeni seMzingwane  nanko phela ziphose zatshisa umuzi wesinye isakhamuzi sakule indawo okucatshangelwa ukuthi silesandla ekunyamalaleni kwembuzi esigabeni lesi.

Kubikwa isela lembuzi leli, uRobert Banda liphinda njalo libhode esigabeni lizitshaya isifuba lithi ngeke abantu balenze lutho ngesandla salo ngoba lilamandla okubatshayisa ngezulu.

Izakhamizi lezi kubikwa sezicatshelwe zimbuzi ezinengi ngenxa yesela leli elibonakala ligqoke ibhulugwe elimnyama lekawuso emhlophe.

UMthunywa uzwe ukuthi uBanda wabanjwa xhaka ezama ukubamba imbuzi esibayeni somunye umazakhela okuyikho okwenza waphosa watshiselwa umuzi.

Kubikwa uhlupho lokunyamalala kwembuzi luqale kuwonalo umnyaka njalo ekuqaleni babecangela ukuthi zidliwa ngamakhanka kodwa kwasolisa ngoba amathambo lalapho ezidlelwa khona kungabonakali.

Kubikwa kuviki ephelileyo izakhamizi zenze umhlangano zicela ukuthi uBanda oyisakhamuzi kulesisigaba axotshwe ngemva kokutholakala ezama ukutshontsha komazakhela.

Esinye isakhamuzi esithande ukwaziwa ngokuthi nguNaSharon ngoba sisesaba ukutshayiswa ngezulu sichaze ukuthi ngeviki edluleyo sezwa izinja zikhonkotha phakathi kwamabili savula umnyango sabona uBanda egqoke ibhulugwe elimnyama lesikipa esimhlophe kodwa wathi ebona ukuba sebembonile wacela ezinyaweni.

Abasiki bebunda babikele intatheli ukuthi ubaba lowu ocatshangelwa ukuthi nguye odla imbuzi zabantu waxotshwa futhi eGongo leGwanda ngenxa yobusela.

Esinye isakhamuzi esithande ukwaziwa ngokuthi nguNcube nje kuphela uchaze ukuthi uhlupho lolu luqale lonyaka njalo umuntu ababemcabangela wabaleka  wayahlala entabeni esedingwa ngamapholisa kodwa isimanga yikuthi sewabotshwa kodwa ukucatsha kwembuzi lokhu kusiyaphambili.

“Umuntu esasimcabangela kuqala sewabotshwa kodwa uhlupho lolu aluzange lume ngoba imbuzi zaya zidliwa njalo kukhanya ukuthi sebebanengi abantu abatshontshayo kwasekunceda ukuthi waze wabanjwa emzini kaNaSharon.

Intatheli ixhumane loMnumzana Elliot Moyo ongumlisa kule indawo ovumileyo ukuthi izakhamizi bezifuna ukuxotsha uBanda.

“Uhlupho lokutshontshwa kwembuzi lukhona sibili esigabeni. Izakhamizi zicabangela ukuthi uBanda nguye olesandla esenzweni lesi. Kungakho nje bebefuna ukuthi axotshwe esigabeni.

“Indaba leyi siyidlulisele kwabomthetho ukuze basincedise kulo. Silethemba amapholisa azasincedisa ekubambeni izigilamkhuba lezi.

“Okuqakathekileyo yikuthi isigaba sibe lokuthula. Sizenza noma yini esemandleni ethu ukubona abantu bakithi bakhululekile,” kugcizelela uMnu Moyo.

Intatheli izwe ukuthi uBanda uthembisa bonke abantu ababesithi kaxotshwe esigabeni ukuthi bazatshaywa lizulu.

Kuthe ngemva kwalokho esinye isakhamuzi sahlatshwa yisihlabo.

Imizamo yokukhulumisana loBanda yehlule.

Related Posts

UMSEBENZI WEZAGA ESIZWENI SAMANDEBELE

Siphathokuhle Ngulube Salibonani bafundi. Ngithemba liqhuba kahle ezifundweni zenu. Siyaqhubeka ngezifundo zethu zezaga. Izaga beziqakathekile esizweni samaNdebele ngoba bezincedisa ekukhulisweni kwabantwana. Izaga bezincedisa ekufundiseni abantwana ngezinto ezithile esigabeni. Isibonelo sesaga…

IBosso ifuna ukuguqula isimo sayo. . . kodwa i-Agama imi endleleni

Fungai Muderere I-HIGHLANDERS izabe ifuna ukubuyela endleleni yokunqoba lapho isamukela abasanda kukhuphukela kuCastle Lager Premier Soccer League, i-Agama, emdlalweni ozabe useBarbourfields Stadium ngoLwesine emini. Abafana beBosso bangena kulumdlalo belamanxeba ngemva…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×