Ukoma kuhlasela indima ngendlela ezitshiyeneyo

Listen Ndlovu
UKUSWELAKALA kwezulu kuhlasele izilimo ngendlela ezitshiyeneyo kusiya ngendlela izulu eline ngayo ngokutshiyana kwendawo.

UProvincial Agritex Officer wesabelweni seMatabeleland North uMnumzana Dumisani Nyoni uxwayise ukuba ukuswelakala kwezulu kuhlasele abalimi ngendlela ezitshiyeneyo kusiya ngokuthi umlimi ulime ngasiphi isikhathi kunye lokuthi ulime ngayiphi indlela.

“Bakhona abalimi abalime ngohlelo lweNtwasa, labo bakhuthazwa ukuthi bengalima bavale ngotshani loba amahlanga ukwenzela ukuthi ubumanzi bungaphephuki masinyane.

“Kukanti kulabanye abalima ngeNtwasa kodwa abangenzanga njengokuxwayiswa ngoba bengafakanga okokwembesa umhlabathi. Kungakho ukwenza kwendima lezi kuyatshiyana ngenxa yelanga ebelitshisa. Indima ezilinyazwa lilanga kakhulu yilezi ezitholwe yikoma lokhu sezikhahlela kumbe sezikhahlele isikhwebu samabele kumbe isiqu somumbu sesisiba labantwana ngoba yiso isikhathi lapho nxa isilimo sesinjalo esiyabe sifuna khona ubumanzi ngoba yisikhathi sokuzala kwesilimo,” nguMnu Nyoni lowo.

“Nxa umumbu ungatshiswa lilanga isitshakala sesikhumukile, noma izulu lingana umumbu lo awusavuki kodwa ongakafiki ebangeni lokutshakaza otshona uswabile ubuye uhlakaniphe ebusuku yiwo ongavuka nxa izulu lingana,” kutsho uMnu Nyoni.

Ubike njalo ukuba amabele lenyawuthi kutshengise ukumela ngcono ukoma.

“Ezilinyweni zonke, amabele lenyawuthi kutshengise ukumela ngcono ukoma kulomumbu. Indawo ezilabalimi abalima amabele lokhe kutshengisa impilo ukuthi nxa izulu lingana bengavuna mbijana nxa bekungakafiki esibangeni sokutshakaza ngoba nxa besekutshakaza abantwana baba balutshwana okokuthi lanxa umlimi ebhula loba eyela abantwana bayaphephuka ngoba bengagcwalanga isivuno siba silutshwana.

“Amabele lenyawuthi yizilimo ezilempande ezinde ngakho kuyamelana lelanga. Okunye njalo izilimo lezi amahlamvu azo ayagoqana nxa sekutshisa okuvikela ukuphephuka kobumanzi emahlamvini.

Uphethe ngokuxwayisa abalimi ukuba loba sekutshile emasimini bananzelele ukuthi akula matheza.

“Abalimi abanengi balakho ukudela nxa emasimini sekutshile besebeyekela amagenga esidla amahlanga. Kuqakathekile ukuthi amahlanga agcinelwe izifuyo kulokuthi bakhale ngokungavuni babuye baswele ukudla kwenkomo sekomile emafusini.

“Njengoba izulu belisina ngesikhathi esitshiyeneyo njalo abalimi balima ngezikhathi ezitshiyeneyo, asebetshelwe emasimini kabangekeli izifuyo zingena emasimini alabo abalomumbu osaphila ngoba mhlawumbe sekungaba lemkhizo engavuthisa isilimo lesi,” kuphetha uMnu Nyoni.

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×