Ukuchwayisiswa kwemibhalo: Izinganekwane

Siphathokuhle Ngulube

Salibonani bafundi. Ngithemba liqhuba kuhle ezifundweni zenu. Sizaqhubeka sikhangela umehluko okhona phakathi kwenganekwane leminye nje imibhalo.

Sikhangele okunengi ngeviki ephelileyo okwenza inganekwane zingafani leminye imibhalo. Sizaqhubeka ngakho lokho lamuhla.

Okunye okumqoka ngenganekwane yikuthi ugogo wayengamane nje alandise inganekwane engajonganga lutho. Wayelandisa elenjongo yokuthi abafundi bathole isifundo esithile.

Ngalokho-ke kunganekwane yinye ngayinye kulezifundo okwakumele abantwana bazifunde njalo bazithathe bazisebenzise empilweni.

Likhumbule bafundi ukuthi izolo abantwana bebefundiswa ngazo izinganekwane, amalibho lokunye. Ngakho bezisethiwa kuvele kujongiwe ukuthi abafundi bathole isifundo esizabenza bathole okuthile ngempilo.

Okunye njalo okuvelayo kunganekwane yikuthi ezinengi zakhona azikholeki njengoba sitshilo ngaphambili.

Ukungakholeki kwazo lokhu kwenza ukuba kube lezehlakalo ezihlekisayo njalo eziqumbaqumba abantwana.

Ungathatha inganekwana kaNdwangu loMvundla besidla inyosi.

UMvundla abesesithi kuNdwangu nxa ufuna ubunandi bungapheli kungcono ngikuthunge ngemuva lapha ungayi ngaphandle.

Kuyavela ukuba uNdwangu ngemva kokuba esethungiwe uyafikelwa yisifiso sokuya ngaphandle. Ngenxa yokuthi uthungiwe, usuka acele uWabayi ukuthi amqhaqhe. Mamo! kuthiwa utsheko lukaNdwangu lwaqonga lwangcolisa uWabayi intambo le wahle wahlala nje enjalo.

Siyahlekisa nje isehlakalo lesi nxa ususikhumbula. Ugogo wayekhetha-ke inganekwane ezahlekisa abantwana ukuze balibale.

Sekuzathi sebehleke bakholisa ugogo abe sesitsho isifundo esitholakayo. Ngakho ubunsomi lobu ngolunye uphawu lwezinganekwane oluqakathekileyo.

Olunye uphawu njalo ngolokuphindaphinda amabala. Ungakhangela inganekwana yezinyamazana zigebha amanzi kuthiwa izinyamazana zagebha, zagebha.

Aphindiwe amabala njengendlela yokugcizelela izehlakalo.

Luphawu-ke lolu esingalutholi kweminye imibhalo.

Inganekwane zona ngokwazo zidalelwe abantwana yikho phela zisiba zimfitshane kakhulu.

Lokhu phela ugogo wayekwenzela ukuba abantwana bangadakeki njalo bazwisise lokho okulethwa yinganekwane.
Ngabe zazisiba zinde abantwana babengacina bengatholanga izifundo okwakumele bazithole.

Ubufitshane-ke ngolunye uphawu oluqakathekileyo, injongo kuyikuthi abafundi bazwisise njalo basale belozokozoko lokulalela bezwe okunengi.

Okunye okunanzelelwayo ngezinganekwane yikuthi kuba labalingiswa abalamabizo angajwayelekanga. Zikhona ezilaboMvundla, oNdwangu. Besekusibakhona ezilamabizo angajwayelekanga emphakathini. Ungakhangela inganekwane kaBuhlalusebenkosi, kuthiwa wahlangana lenyamazana eyayingakhanyi kumbe ngumuntu kumbe kuyini eyacela izigqoko zikaBuhlaluse.

Inyamazana le kwakuthiwa yiMbulumakhasana. Asiyazi le inyamazana, lebizo layo asilazi alijwayelekanga.
Ithi injalo lolimi kwayo aluzwakali. Zinjalo-ke izinganekwane ezinengi. Zilamabizo angacaciyo.

Luphawu-ke lolo olungekho kweminye imibhalo. Amabizo la abehuga abantwana bazibuze engqondweni zabo ukuthi yinto enjani etshiwo ngugogo. Lokhu bekusenza lesifundo esikuleyo nganekwane singakhohlakali.

Okunye njalo okumqoka ngenganekwane yikuthi zingabe zitshiyene kodwa uthole ukuthi abalingiswa kuzo zonke lezo inganekwane bayafana.

Ungananzelela zinengi izinganekwane ezikhuluma ngoMvundla ezehlukeneyo. Lokhu yinto engajwayelekanga kweminye imibhalo ukuthi sithole abalingiswa abafanayo bentshintshantshintsha ukwenza.

Inganekwane zilezindlela eziphetha ngayo. Ugogo angatsho ukuthi, iphelela lapha inganekwane, kumbe yikuphela kwayo inganekwane.

Kunjalo-ke kunganekwane. Aziphonguphela nje hatshi, akhona amagama atshengisa ukuthi seziphelile.
Siyananzelela-ke bafundi ukuthi inganekwane azifani ngitsho leminye imibhalo, zilomehluko omkhulu.

Zama-ke ukukhumbula konke esixoxe ngakho ukuze sanelise ukuphendula umbuzo odinga izimpawu zenganekwane. Asihlanganeni ngeviki ezayo.

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *