Ethel Ncube
INGCITSHI kwezokulima sezixwayise abalimi abagcina inkomo zochago ngokudla okumele kunikwe amathole asanda kuzalwa.
UMnumzana Cosmas Muzunde, onguLivestock Officer esabelweni seMatabeleland North ukhuthaze abalimi abagcina inkomo zochago ngokudla okumele bakuphe amathole asanda kuzalwa.
Uthe ukhuthaza abalimi ukuthi bebone ukuthi amathole abo ayathola uchago lwakuqala olubizwa ngokuthi yi-colestrum ngesiLungu.
“Sikhuthaza abalimi abagcina inkomo zochago ukuthi bebone ukuthi amathole abo ayathola i-colestrum kungakedluli imizuzu engu-30 ngoba luqakathekile emzimbeni wethole.
Nxa ithole lingenelisi ukumunya sikhuthaza umlimi ukuthi alincedise njalo aliyekele limunye kunina okwamahola ayisithupha lingafakelwa umkhawulo,” kutsho uMnu Muzunde.
Uchago lwakuqala lolu lungasala kumele lusengwe lugcinwe kumbe lunikwe amanye amathole kodwa lumele lunathiswe lawo mathole lungakavuthwa.
“Ithole elisanda kuzalwa kumele lingahlanganiswa lezinye inkomo njalo kumele linikwe ukudla ngezandla ngemva kwamahola angu-24,” kutsho uMnu Muzunde.
Uqhubekele phambili ekhuluma ngokuqakatheka kochago lokuqala emzimbeni wethole.
“Uchago lwakuqala luqakathekile emzimbeni wethole ngoba luyancedisa ukuthi umzimba wethole wenelise ukulwa lemikhuhlane ngoba nxa ithole lisanda kuzalwa amasotsha alo omzimba ayabe ebuthakathaka engenelisi ukulwisa imikhuhlane, kungakho uchago lolu yilo olwenza umzimba wethole wenze lokhu.
“Uchago lolu lulama proteins, fats, vitamins kanye lama-minerals,” kuphetha uMnu Muzunde.




