Ukufuya lokulima kulibhizimusi

Nkosilathi Sibanda

NGEMVA kweminyaka elitshumi esebenza eSouth Africa, uNontokozo Mabhena waphenduka kuleli, waqala ibhizimusi lokufuya lokulima eMbalabala, eMatabeleland South.

UMabhena, ongumaneja wamaphurojekithi eMazila Holdings, waqala ibhizimusi le ngokuthenga imbuzi ezingu-20 zohlobo lweKalahari Red azithenga eKilifi Creek Agricultural Co-operative ePitoli. Okwakhathesi umhlambi wembuzi lo usufika i-70. Uphinda abe lembuzi eziyisikhombisa zohlobo lweBoer abazithenga eGatsheni Boer Goat Stud eSouth Africa, ephethwe ngusomabhizimusi wakuleli uNtandoyenkosi Ndhlovu.

IMazila Holdings ifuya njalo lenkukhu abazithola eBango Poultry Farm eMidrand. Lezi zihlanganisela i-Ayam Cemani, White Colombian Brahma, White Leghorn, Rhode Island Red, Silver Rudd’s Blue leBuff Orpington. Inani lenkukhu selikhule lafika ku-120, njalo kulendawo yokufukamela amaqanda.

uPermanent Secretary kugatsha lwe Lands, Agriculture, Fisheries, Water and Rural Development, uSikhwicamfundo Obert Jiri, ubuka enye yembuzi ezigcinwa eMazila Farm

Ngelanga bathola amaqanda angu-150.

Phezulu kwalokhu, inkampani le ifuya inkomo ezingu-135 zohlobo lwamaBrahman ezigcinwe kwelinye ipulazi.

Ekhuluma ngesikhathi somkhosi wokufundisana lokubonisa imisebenzi abayenzayo, obuhanjelwe yiziphathamandla zogatsha lwezokulima kuHulumende, abalimi labalimisi, uMabhena uthe ukuphenduka kwakhe ekhaya kwaba licebo elihle, nanko usephila impilo engcono.

“Ngangingazi ukuthi ngilothando lokufuya, ikakhulu imbuzi. Lezi esilazo akusimbuzi nje. Ngama-pure breeds uqobo lwawo, esawathenga eSouth Africa.

“Ngakubona kufanele ukuthi sisebenzise umhlaba esilawo ngendlela efaneleyo ukuze sizithuthukise njalo sincede labanye. Sakha ibhizimusi eliqinileyo elizaphilisa imuli liphinde lincede lomphakathi,” kutsho uMabhena.

Uphinde wathi basebenzisa indlela zokulima ezihambelana lokuguquka kwesimo somkhathi ukuze bavikele izifuyo zabo.

“Isimo somkhathi sesitshintshile, ngakho sisebenzisa indlela zokufuya ezigcina amanzi, ukulondoloza ukudla kwezifuyo lokukhetha imihlobo yezifuyo eziqinileyo, ezimelana lomumo womkhathi.”

Unobhala omkhulu kugatsha lwezokulima kuHulumende, uSikhwicamfundo u-Obert Jiri uthe kubalulekile ukuthi abalimi babe lomhlabathi omncane, basebenzise indlela zokulima lokufuya ezilenzuzo.

“Kubalulekile ukuthi umhlabathi wonke usetshenziswe ngokupheleleyo. Isibonelo esinjengalesi sitshengisa ukuthi loba indawo incane, ingaba lempumela enkulu nxa isetshenziswa kuhle,” kutsho uJiri.

Uqhubekele phambili ekhuthaza abalimi ukuthi bamukele ukulima okuhambelana lokuguquka kwesimo somkhathi.

“Kumele sisebenzise indlela zokulima ezihlakaniphileyo ukuze simelane lokuguquka kwesimo somkhathi. Lokhu kugoqela ukugcina amanzi, ukukhetha izifuyo ezifaneleyo lokuphatha kuhle izifuyo.”

Umkhosi lo ube lithuba lokuthi abalimi bafunde kabanzi, abanengi betshengisa ukuthakazelela indlela imuli kaMabhena esebenzisa ngayo umhlabathi.

Related Posts

Kubotshwe ababili abapheka “injengu” koBulawayo

Raymond Jaravaza AMAPHOLISA koBulawayo abophe enye indoda lenina ngecala lokutholakala belemitshina yokupheka utshwala, obungekho emthethweni. Okwakhathesi bobabili laba bagcinwe enkambeni yeDrill Hall, kusaqediswa uphenyo. Batholakale belenqwaba yotshwala, inengi kuyizigubhu lamambhodlela…

Ukuhluzwa kogwalo Ugwalo: Umendo Olulotshwe nguBarbara C Makhalisa Izimilo zabalingiswa ziyaqhutshwa

Sikhumbuzo Dabengwa UMAZULU UMaZulu nguyisekazi kaNdaba ovela kugwalo njengomuntu olothando. Simbona efundisa uNdaba aze abe yilokhu ayikho khona, yena engelabo abakhe abantwana abanakekelayo kanye lomkakhe owayesebenza umsebenzi ophansi. Uyavela kugwalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×