Ukuhlaziya inkondlo: Ukwenda akutshayelwa amathambo

Charles Dube
Isihloko senkondlo le siyisaga esikhulunywa ngumuntu ongumama osekwendeni esephakathi kohlupho esekhala ngokuthi aluba wayekwazi ukuthi kuzaba nje wayengasoze endele lapho. Umama lo usekhala ngokuthi akutshayelwa amathambo ukwenda engxenye aluba kwakutshayelwa amathambo wayezakuya kubosiyazi bahle bemtshayele amathambo bamtshele ukuthi angalugxobi kulowo muzi. Pho akutshayelwa amathambo uzithola usuphakathi kobunzima.

Umama lo uyasibuza isithandwa sakhe ukuthi woneni, njalo nxa engabe wonile, yikona bani lokho okungelaxolo?

Uyasikhumbuza isithandwa sakhe ukuthi bebethandana kukuhle kunjeya kodwa lamhla sekutheni isithandwa sakhe sesimbulala kangaka? Kakuzwisisi lokho. Lokhu kuveza sobala ukuthi isithandwa sakhe sesimtshaya okokuthi singaze simbulale. Izingane zabo zinengi njalo ezinye ngamantombazana asendile. Nxa sekunje kakuzwisisi ukuthi asuke atshiye konke lokhu?

Uyasibuza isithandwa sakhe ukuthi pho atshiye konke lokhu kube ngosebenzileyo kodwa kaze abuyelwa lutho. Lokhu sikuzwa ngengxenye yesaga esithi, “izithukuthuku zenja ziphelela eboyeni,” lokhu kusitsho ukuthi inja iyasebenza nzima igijimisa ibambe inyamazana kodwa ekugcineni ingaphiwa lutho. Umama lo useze ezifanisa lesikhukhukazi esifukamelayo ukuthi siyadliwa yibutata kodwa sale sifukamele amaqanda aso kungenani. Ukuzinikela kwaso isikhukhukazi kuphambili ngoba lenyoka iphimpi lingasigeca kungenani kodwa lifukamele amaqanda aso.

Ngenye indlela umama lo uveza ukuzinikela kwakhe ukuthi ubunzima engabumela njengaso leso sikhukhukazi. Kodwa khathesi useyosuka emzini wakhe aduke lelizwe engazi lalapho ayakhona abe yinto eyenyanyekayo. “Ngibe yisifinyo esicicim’ ingcekeza.” Nxa sekunjalo umama lo uyababona osowabo bephubuka begegetheka, lokhu yikumhleka nxa sebembona engasela ndawo yokuhlala esenquma lezinkomponi.

Kuyavela ukuthi ngumama okhulumayo kulinkondlo ngoba uthi: “Hawu baba wangidikliza kwangani ngingubabhemi, Njal’esami isono kangisiboni.” Uyabuza lumama kubaba walapha ekhaya ukuthi wamtshaya kabuhlungu kangaka sababhemi kwenzenjani lokhu lesono sakhe kasiboni. Kuyavela ukuthi ubaba lo umtshaya nje kazenzi, usuthi amabele wona asemehlula. Lokhu kutsho ukuba unathile ubaba lo, udakiwe utshwala sebumkhulela. Utshwala lobu sebusenza ubaba lo atshaye umama lo agcwale induma, amanxeba phela lemvimvinya.

Lanxa kunjalo kodwa uyazikhumbula insuku ezedlulayo lumama. Usitshela ukuthi zazizinhle lezo nsuku behamba bonke lomkakhe kuyingalo lengalo, umoya lomoya. Babebonakala behamba bebambene bevumelana kukho konke abakwenzayo. Kwakuluthando lothando, kungamathe lolimi okutsho ukuthi babethandana kakhulu. Usebuza umama lo ukuthi kanti manje lamhla yini ekhanya esemdakile umkakhe, uyise wabantwana. Yini indaba okwakumnandi sekubaba lamhlanje, kanti-ke amazwi omkakhe ayemnandi emhlaba umxhwele ngaphambilini?

Related Posts

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Kulimele abangu-20 kungozi yomgwaqo eMahatshula

  Raymond Jaravaza ABANTU abangu-20 balimele ngemva kokungena kungozi yomtshova lenye imota eyenzakale emgwaqweni omkhulu osuka koBulawayo usiya eHarare, eMahatshula ngoMvulo ekuseni. Umqondisi weBulawayo Fire Brigade, uMnumzana Mhlangano Moyo uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×