Ukuhlaziya ubuciko emdlalweni

Siphathokuhle Ngulube

Salibonani bafundi. Ngithemba liqhuba kuhle ezifundweni lanxa nje sesikuviki yokuvalwa kwezikolo. Siyaqhubeka silokhe sikhangela ukucutshungulwa kwemibhalo esikuthola kuphepha lethu lakuqala kusigaba sesibili. Emavikini adlulileyo besikhangela isimo senkondlo. Sixoxile ngezinto ezimbalwa.

Kuleli iviki sizaqhubeka sikhangela ubuciko esingabuthola emidlalweni.
Okumele sikunanzelele yikuthi khona ukubhalwa komdlalo abantu bephendulana kuyibuciko bomlobi.

Kambe busiza ngani lobu buciko? Buyasiza ngoba umuntu nxa ezikhulumela kuvela izinto ezinengi. Kuyavela imizwa yakhe ngolutho lolo okukhulunywa ngalo.

Kubuya kuveze futhi isimilo salowo muntu okhulumayo. Imizwa layo iyavela ekukhulumeni komuntu. Indlela umuntu akhuluma ngayo ngolutho oluthile ingaveza ukuthi uzwa njani ngalo.

Akufani phela lalapho umuntu ekhulunyelwa ngabanye abantu. Ngalokho ke nxa sihluza ubuciko obusemdlalweni kuhle sihle siqale ngakho ukuthi abantu bayazikhulumela okusezinhlizweni zabo kunjalo, akuguqulwa muntu.

Okunye njalo isihloko somdlalo singaba yibuciko bomlobi.

Ungakhangela isihloko somdlalo kaMeluleki Sibanda othi, “Akugwatshwa Ngokuzala” siveza okukhulu ngomdlalo wona ngokwawo. Khona ukuthi abantwana bakaZilongo loBabazile abenzi kuhle empilweni sekuvezwa yisihloko. Ibala, “akugwatshwa” livela kubala ukugwaba. Ukugwaba yikuzigqaja ngolutho oluthile ngalokho ke nxa umlobi esithi akugwatshwa ngokuzala utsho ukuthi ungazigqaji ngokuba labantwana ngoba sekungenzeka bangenzi ngendlela okhangelele ngayo.

Kuyibuciko bomlobi ke ukukhetha isihloko esihambelana lendaba yakhe ngoba kwenza indaba izwisiseke ngcono.

Kuqakathekile ke ukuba sizikhangele izihloko zezindaba sitsho ukuba zingabe zihambelana njani lendaba ngokwayo. Okunye njalo okuyibuciko obusegcekeni njalo obumqoka emdlalweni yiziqondiso zomdlalo.

Kuyini iziqondiso zomdlalo?
Iziqondiso zomdlalo yilokho okubhalwe ngamabala angafani lawendaba ngokwayo. Kwesinye isikhathi amabala akhona angabe edindelelwe abamnyama okungafani lamanye amabala kanti kwesinye isikhathi umlobi wande ukuwafaka phakathi kwabokhophe kumbe njalo phakathi kwezibaya.

Kuthiwa yiziqondiso zomdlalo nje ngoba zitshengisa okwenzakalayo endabeni. Zingatshengisa okwenziwa ngabalingiswa. Singezwa ukuthi umlingiswa ubekhuluma esendlini kodwa usephume phandle kumbe njalo sizwe ukuthi ubemile kodwa usehlali phansi. Iziqondiso zomdlalo ziyatshengisa futhi umumo okhona emdlalweni. Kuthatshiwe, kuzondiwe, kuyakhalwa. Kanti futhi iziqondiso zomdlalo zingaveza imizwa yabalingiswa.

Ungahlola isiqondiso somdlalo esithi, “wasenyukubalisa ubuso” lesi siqondiso sikhomba ukuthi kukhona okungaphathanga kahle umlingiswa. Zingaveza futhi isizinda sendawo lapho okwenzakala khona ulutho oluthile. Singasithola isiqondiso somdlalo esithi, “ wasengena emkulwini”. Lapha sekuvezwa ukuthi konke okulandelayo kuzakwenzakala emkulwini.

Ziyibuciko obukhulu ke iziqondiso zomdlalo okumele umfundi azicubungule. Kumele umfundi aveze ukuba zikhombani lezo ziqondiso njalo ziqakatheke ngani. Obunye njalo ubuciko esingakukhangela ngamagama asetshenziswe ngumlobi. Singabuyela kugwalo lwethu, “Akugwatshwa Ngokuzala” umlobi usebenzise ubuciko obumangalisayo ekukhetheni amagama akhe.

Amabizo abalingiswa ahambelana lezenzo zabo kumbe lomumo abalingiswa abaphakathi kwawo. Singakhangela uBabazile ngumlimgiswa omqoka egwalweni.

Umlingiswa lo uthanda ukubabaza ngemuli yakhe kanye langempilo yakhe nje jikelele. Ubabaza ukuhlala kuhle kwakhe abuye njalo ababaze ukwenza kuhle kwabantwabakhe. Konke lokhu kwenza ibizo lakhe limfanele kakhulu. Lokhu kuveza ukuba umlobi uhlale phansi wacabanga ibizo leli ngobunono obukhulu.

Elinye njalo igama elikhethwe ngumlobi ngelithi, Dumazile. Lalo leli lihambelana lokwenza komlingiswa. Ukudumaza yikudanisa abantu ngolutho oluthile. UDumazile ke udanisa abazali bakhe bekhangelele ukuba uzafunda aphumelele abengumuntu ongcono empilweni. Unina uzigqaja ngaye kodwa ekucineni umane adumazeke nje.

UDumazile ucina esezithwele njalo esegula umkhuhlane. Ngokunjalo ke ibizo likhethwe ngobunono obukhulu okwenza lingene xathu kuzenzo zikamlimgiswa. Kuyavela ke ukuthi abanye abalobi abamane bakhethe nje amabizo kodwa bahlala phansi bacabange ngawo ukuze ahambelane lokwenza kwabalingiswa. Lokhu kwenza indaba izwisiseke lula.

Sizayiphiwa ke imidlalo kulesisigaba sephepha, asiyihlaziyeni siwacubungule amabizo ngoba asengaveza ubuciko bomlobi.

Sizaqhubeka njalo ngeviki ezayo sikhangela obunye ubuciko obungatholakala emdlalweni. Asambeni siyebudinga lobo buciko sibuzwisise.

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×