Ukuhlaziya ugwalo

UMENDO 

Ugwalo lulotshwe nguB Makhalisa lo

Sikumbuzo Dabengwa

ISAHLUKO 3

UGugu uvakatshela umngane wakhe ongumakhelwane wakhe, uMaMlilo. Umfica kwakhe ezinathela itiye engayanga emasimini. Njengoba kwakulilanga lokudlula kwebhasi, uMaphiko  ekhaya, uMaMlilo ucabanga ukuba uGugu uvela hlangabeza ezivela kumkakhe kanti lutho. Ngokuxoxa kuyavela ukuba uGugu kade acina ukuzuza ezivela kuNdaba, sibi sezincwadi. UGugu uthi uNdaba usemkhanzinga ngebhodo esizwa. Uyatsho ukuba ukuhlala loyisekazi uMaZulu akusemnandi ngoba embalisela, evumbulula konke okubi ngaye lemuli yakhe. 

Lanxa kunjalo uMaMlilo uyamsola uGugu ngokuba buthakathaka. Uyatsho ukuba yena kunguye ubengeke wakuvuma ukuphathwa ngale indlela. UMaMlilo uyayisola impilo yakudala yokuba bathi umalokazana ahlale ekhaya labazali bendoda, indoda yona isebenza koBulawayo. Bayakunanzelela ukuba impilo enjalo ayilampucuko.

Uyasisola isenzo sikaMaZulu uMaMlilo esokusola uGugu esitsho ukuba uMaZulu ungumuntu ongelasiphatho esihle lakumkakhe. Kalaso ngoba uMpofu nxa esemsebenzini eMashaba uziphilela ngcono. UMaZulu ucabanga ukuba uGugu uyamfihlela konke okuthunyezwa nguNdaba. Lanxa uMaMlilo waxoxa loGugu akazange amfihlele uGugu ukuba kufanele alimuke funa uNdaba eselibele ngezidandane zasemadolobheni, ezigiya ngokuthathela abanye amadoda abo, zidle lemali yemuli isale inkemile. Watsho ukuba omehlomehlo bemadolobheni bangabe sebezimisele ngaye uNdaba  Lokhu kungeke kwaba yisimanga ngoba amadoda eyizidalwa ezibuthakathaka. Impilo yabobaba emadolobheni uMaMlilo wayeyazi ngoba elomnawakhe owendele kuNcube oseMagwegwe.  Lasemaphepheni babehlezi bebala ngabantu abalezigigaba ezidalwa butshwala lesifazana esibi. Lanxa kwamdanisa uGugu, kwathi dlwe kuye kodwa wafisa ukuba kube ngamanga lokhu ngempilo kaNdaba. Babuya baziduduza ngokuba uNdaba angeke enza amanyala anjalo. UMaMlilo wacabanga ukuba izincwadi ziyalahleka nje.

Sebexoxe kabanzi baphetha ngokuba uGugu kwakuzamele agade aye koBulawayo ayezizwela azibonele okwenzakalayo. Udubo lwabayikuba uGugu wayengabizwanga ukuba eze ngoba kungumthetho ukuba owesintwana kayi kumkakhe engambizanga. Wakwala lokhu uMaMlilo watsho lokuba abatsha sekufanele bakuguqule lokhu. Okunye okwakusinda uGugu yikuba wayengelayo lemali yokuba agade aye kumkakhe. UMaMlilo esezimisele ukumeboleka kwathutsha umntanakhe uBonginkosi ethwele izincwadi ezimbili ayeziphathisiwe zingezikaGugu. Wajabula uGugu ecabanga ukuba zivela kuNdaba kanti lutho. Kwakungunina lomngane wakhe uMusa ababemlobele. Unina wayeke wamazisa ngohlupho akilo kodwa wamphendula encwadini wathi kuyabekezelwa ekwendeni. 

EkaMusa yona eyakhithika amadola amabili, yayimkhumbuza ebutsheni bakhe kanye lejaha elalimthanda besafunda uThulani, amalayo ekhetha ukuthandana loMpela, uNdaba, owayethanda ukunatha.  UMusa wamkhuthaza ukuba ekele impilo yakudala yokuhlala eqhelelane lomkakhe, omunye ekhaya, omunye edolobheni. UMusa wamkhuthaza ukuba ayehlala lomkakhe funa onakalelwe ekwendeni. Waquma ukuba kusayo wayezanamathela ibhasi kanye labantwana aye koBulawayo.

 

 

 

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×