Ukuhlaziywa kolimi enkondlweni

Siphathokuhle Ngulube

Salibonani bafundi. Ngithemba liqhuba kahle ezifundweni zenu. Kumaviki ambalwa adlulileyo besihluza ubuciko bembongi. Kuchaziwe kabanzi umahluko phakathi kokuhluza ubuciko lolimi enkondlweni.

Sitshilo ukuba nxa sihluza ubuciko sikhangela konke nje okugoqela imibuzo mbumbulu, ukuma kwemigqa, ukuqaliswa lokucinwa kwemigqa, izibabazo, amabala alesisindo, izaga, izifenqo, amabizo athile, ukumiswa kwezihloko lokunye okunengi, nengi.

Esingakutsho yikuthi ubuciko buhlanganisela izinto ezinengi kakhulu ezisetshenziswe yimbongi kanye lalo ulimi lonke. Besekuthi ulimi lona kukhangelwa ulimi lodwa lutshiye konke okunye lokhu okunengi nengi. Nxa sihlaziya ulimi sikhangela izifenqo zonke ezihlanganisela ukwenzasamuntu, ihaba, ukubhuqa, inhlonipho, isingathekiso, isiqathaniso.

Izenzukuthi, amabala alesisindo, izaga lakho konke okululimi. Siqaphele ukuthi imibuzo mbumbulu, izibabazo, ukubunjwa kwemigqa, ukuqala lokucina kwemigqa akungeni elimini kodwa kungena kubuciko. Kumele sikunanzelele ke lokhu ukuze singenzi iphutha nxa sihlangana lombuzo odinga ukuthi sihlaziye ulimi kumbe ubuciko.

Lamhla ke sizagxila kakhulu elimini lwenkondlo. Ake sikhangele inkondlo ekugwalo lwethu oluthi: Emdangweni wezinkondlo . Sifuna ukukhangela inkondlo ethi, “Imfundo” eyabhalwa nguNorman Sibanda. Ake sikhangele isiqendu sakuqala,Wena nkanyez’ elokukhany’ okungapheliyo

Wen’ ovum’ ukukhanyis’ engqondweni yomunye ngomunye

Wen’ ongakhethanga

Wen’ ovum’ ukuba lilifa

Wen’ owasizwela wazipheka

Wamelela mina mfundi,

Ukuba ngikuphakuluoe ngizidlele,
Ngempela lami ngakuvuma

Okukuqala esikunanzelelayo kulesi isiqendu yikuthi imbongi isebenzise ukwenzasamuntu. Imfundo yenziwe ngumuntu. Igama, “Wena” lisetshenziswa kakhulu nxa kukhulunywa ngomuntu. Lapha imbongi ikhuluma ngemfundo kodwa isuke yenza angani Imfundo le ingumuntu.

Lokhu kusuke kwayinika isithunzi imfundo, kwavela ukuqakatheka kwayo empilweni yomuntu. Imbongi ibuye yasebenzisa ibala elithi, “nkanyezi” Kuthiwa imfundo iyinkanyezi elokukhanya okungapheliyo. Igama leli lisenza sibelomfanekiso wenkanyezi engqondweni, siyibone ukukhanyisa kwayo.

Ngalokho kuyavela ukuthi imfundo iletha ukukhanya okumangalisayo emhlabeni wonke nje jikelele njengayo inkanyezi ekhanyisa umhlaba wonke. Umlobi ubuye wafananisa imfundo lokudla. Imbongi ithi uyaziphakulela, azidlele. Lapha, imbongi ihabazisile ngoba phela imfundo ngeke uyidle kodwa imbongi ibiveza khona ukuthi ofuna ukufunda uyazifundela santando, kehlulwa lutho. Imbongi isebenzise isingathekiso lapho esithi:

Imfundo lilifa. Igama “lilifa” yisingathekiso. Kuchaza khona ukuthi othe wafunda usezitholele ukuphila kahle impilo yakhe yonke. Isiqendu sesibili sithi:

Zam’ izindlu zimela wena
Wangeniswa phakathi.
Inengi leza ngokuphakulula
Laphakulula latshiya

Ngempela zand’ izindlu zakho
Kulel’ isilwane endleleni engihamba ngayo ngakhekheleza
Kusiqendu lesi, imbongi iqhubeka isebenzisa ukwenzasamuntu. Ithi izindlu zakhiwa, imfundo yangeniswa phakathi. Sekungathi ngumuntu. Lapha imbongi ilokhe igcizelela ukuqakatheka kwemfundo. Itsho khona ukuthi imfundo ilezindawo ezakhelwe ukuba yenzelwe khona ngoba phela iqakathekile.

Lezi izindawo ezitshiwo yimbongi, yizikolo phela. Isebenzise ihaba futhi ichaza ukuthi ikhekheleza isilwane endleleni yedlule iye esikolo. Lapha imbongi ibigcizelela khona ukuthi esikolo akulovwa kuhanjwa kumnyama, kubomvu. Ichaza ukuba Imfundo iqakatheke kulayo yonke into. Iyaqhubeka njalo isithi:

Liphazima liduma lisephul’ izihlahla

Lidiliza izindlu kodwa ngaliphumela

Ngingela sigqoko ngitsho esisodwa

Ngasigqoka isigogo
Ngalubhekisa khona

Imbongi ihabazisile futhi lapho isithi ibivukela izindlu zidilika, liphazima izihlahla ziqamuka. Lapha ubegcizelela njalo ukuthi esikolo ubehamba noma kunjani ezama ngamandla wonke ukuze athole imfundo eyikuphila.

Uthi ubehamba engelasigqoko, embethe isigogo. Konke lokhu yikuhabaza imbongi ichaza ukuba lanxa ibingelazo imfanelo zesikolo bekungayivimbeli ukuthi iyefika esikolo. Iphinde yasebenzisa isifinyezo sesaga lapho isithi,

Ngicele ngingadlanga,

Ngoba, ikati lilal’ eziko

Ikati lilal’ eziko, kuvela kusaga umangoye elala eziko. Lapha imbongi ichaza ukuthi lanxa bekungelakudla ngekhaya bekungayivimbeli ukuthi iye esikolo ngoba siqakathekile.

Imbongi isuke yagxila kakhulu kuzifenqo Kanye lamagama alesisindo kunkondlo yayo. Ngithemba siyawubona umahluko phakathi kolimi lobuciko bafundi.

Asihlanganeni ngeviki ezayo.

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×