Ukuhluzwa kwengwalo

Ugwalo: Emfuleni Wezinyembezi olwalotshwa ngu- Ezekiel S K Hleza

Ophezulu Stinta

Siqhubeka ngogwalo lwethu lapho esatshiya khona uMaNcube esebulewe ngamasotsha lokhu kwakubanjwe kuyisifundo somuntu wonke ukuthi abantu abaziphatha ngendlela kamaNcube kabaphiwa thuba elihle ikakhulu engulowo njalo owayedelele umuzi wabantu ngendlela edelelekayo njalo ilihlazo.

USidingani simbona eholwa luthando lomkakhe loba nje umphakathi unanzelela ukuthi wayengowesifazana ongathembekanga njalo engelanhlonipho. Kwasekuqale udwetshu olungeke lucitshwe muntu.

Ukufa kwesotsha likamaNcube kwaphehla impi, zavele zathelekana indizamtshina zemoyeni zingadlanga nkotshana, zazilande ukuzo phephuluza ngokufanayo lale ekaMgandane kwasekumele ihlome. Zawa indizamtshina kwaba lokudubuka okukhulu lapho kuwiswa indiza zabelungu, yayiqeqetshiwe ekaMgandane elahla phansi imtshina emkhulu, uMgandane wayetsho lokuthi ingane yomlungu yayidlala ingozi yayingaboni ngani ukuthi indaba zimbi phakathi kweguma ngobude bomango lapho ababewisa khona indizamtshina lezi uZibunuzenkukhu loMasolombana basebe thithibele okwamagama ukuthi kambe nxa sekuqothulwa labo pho babezaphephela kubani, kanti lanxa sebelithethe lelo lizwe babezalihlala lobani pho.

Ngamaxhegu ayemangaliswa lawo yisimanga sabafana besethula indizamtshina zikude le emoyeni. Yiwo amadoda ayesazi indaba zesigaba sebesazisana ngokugcwala kwezidumbu ezazigcwele iganga lonke. USikhonzimali laye wabikwa sengobhubhileyo, ngani kwakumfanele ke yena kulandela legama lakhe leli elokukhonza imali ethengisa abafowabo ngenxa yemali, impande yesono.

Wafela ebuqhaweni bakhe ngelokuba ngumthengisi. Sekuvuka lodaba lwenkolo nkolo phakathi kwabonozindaba laba oZibunuzenkukhu sebesithi omunye umfana wathi engena phakathi kwendizamtshina wahle watshintsha waba yibunyonyo. Kambe kukhona okunjalo, kodwa siyananzelela ukuthi ngezikhathi zempi kunengi okwakusenzakala, kusenza njalo labantu bakholelwe ezintweni ezingaphiliyo.

Besasephakathi kwengxoxo yabo yatheleka ekaMgandane ibaxhoxhoza ukuthi babewuzwile kodwa umbhobho owawukhale phansi labo omakheyi bahle bathola ithuba lokukhuza ukuthi bangaze badlalisela izikhali ezinkulu kangaka phakathi kwabantu. Babekhululekile ukuzixoxela labafana babo. Banikeza ithemba lokuthi ababekudinga basebekutholile, umhlaba wawususeduze ngempela ukuthi ubesezandleni zabo, sebeqedelane lokulibhunu.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×