Ukuhluzwa kwengwalo

Ugwalo: Emfuleni Wezinyembezi olwalotshwa ngu- Ezekiel S K Hleza, Ophezulu Stinta

Siqhubeka logwalo lwethu lubanga emaphethelweni. Ngeviki edlulileyo sitshiye iMapate isibuyela ekuthuleni kancane kancane lapho sibona amajaha eseqala nje ukuhamba ngababili ngababili kusobala ukuthi umumo wawususiba ngcono.

Izakhamizi lazo sezibuyele emizini yazo. Umbhobho lawo wawusuzwakala gqo nje lezimota zamabhunu zingasabonakali endleleni, kwakuyisifiso somuntu wonke ukuthi kube khona lokhu kuthula emhlabeni.

UMgandane laye aze abuze kuZibunuzamabhunu ukuthi kambe ukhona owayecabanga ukuthi babengahlala ndawonye kuthe cwaka kungela bhunu elizula zulayo. Liphupho ayelibona lifezeka laye uZibunu zamabhunu ukuthi ngempela amabhunu ayesedutshuliwe aphela du sekusobala ukuthi umhlaba wawusuzathathwa ngabantu abansundu.

Isiqiniseko sase sisobala ukuthi ilizwe laselithethwe ngabansundu, igazi lonke leliyana elageleza ngemifula, imiphefumulo eyatshabalala itshiswa ihangulwa ngemililo idutshulwa ngemibhobho kambe yayingasithola isibongo na.

UZibunuzamabhunu ongunozindaba wayelazo zonke indaba lezi, nangu esebika ukuthi eMozambique basebebulele abantwana babantu abansundu, abantu abangelacala abantu abangela zikhali.

UMgandane kazange ethuswe ludaba lolu kodwa wakubona nje ngelihlo lenhlakanipho yempi ukuthi kwakungamagwala lawa ehluleka ukuthi abaqonde manqamu kodwa egegelela abantu abamsulwa abangazi lokuthi isikhali sibanjwa njani.

Lokhu ke kuveza inhliziyo embi ngempela eyayithwelwe ngamabhunu, abantu ababebuswa luchuku enhlizweni kanye lengqondweni.

Kuzakhamizi lapha isitshwala sasingasangeni ngitsho, inhliziyo zazimnyama ngenxa yombiko wokubulawa kwabantwana le kwele Mozambique.

Iganga le Mapate kwakuliganga elalingahambeki nje lula laligcwele amathambo abantu, esemhlophe nke kanye lalawo awezifuyo zabo.

Kwakusuka kuvuke umhelo osikayo kozeleyo lapho becabanga kamhlophe nje ukuthi ngamathambo enzalo yawo, abantwana babo kanye lezihlobo zegazi, yibuhlungu obabungasuki enhlizweni zabo lemoyeni.

UMaMoyo ngomunye walabo abafelwayo babulawelwa, wazama ke ukucela ebafaneni beganga ukuthi ayengcwaba umntanakhe uSidingani kanye lomkakhe ukuze nje laye adelise inhliziyo yakhe lethumbu elalala leso sidumbu.

Abafana beganga bala kwaphela ngelithi babengasoze bavumele isicelo esinjalo ngomuntu owakhetha ukuthengisa umhlaba.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×