UMBONO: Asiqapheleni ingozi zomlilo ngesikhathi somqando

SIPHAKATHI kwesikhathi somqando njalo kuyonale iviki umqando ubemkhulu endaweni ezehlukeneyo zelizwe lokho okubangela ukuthi abantu badinge indlela ezehlukeneyo zokuba bakhudumale.

Kubalulekile ukuthi umuntu azivikele emqandweni ngoba angekela ukwenza njalo uyabhekana lenhlupho ezehlukeneyo ezigoqela ukubanjwa yimikhuhlane efana lophepha kunye lomvimbano kwesinye njalo isikhathi kucina kusiba yisihlabo esiyingozi kumpilakahle yomuntu.

Enye indlela esetshenziswa nguzulu waseZimbabwe ukuzivikela emqandweni yikotha imbawula yamalahle kumbe inkuni ngoba kungaduli.

Imbawula ifuna ukusetshenziswa ngonanzelelo njalo endaweni engena umoya. Ngaphandle kokuba isetshenziswe endaweni ebetha umoya, kulengozi yokulahlekelwa yimpilo.

Imbawula ikhipha umoya obizwa ngokuthi yi-carbon monoxide okungumoya ongalambala futhi onganukiyo kodwa oyingozi ebantwini ngoba iqeda i-oxygen emzimbeni.

Inengi labantu abalala lembawula bafela ebuthongweni kukanti bangaba lenhlanhla kufike umncedisi bayabe bengaselawo amandla.

Kuyadanisa ukuthi kulamalunga emuli amahlanu afa kuviki ephelileyo kusigaba seMabasa, eZvishavane esabelweni seMidlands, kulandela ukulala lembawula baphefumule i-carbon monoxide eyayisuka kumbawula le.

Abemuli le kubikwa babefake imbawula endlini ababelele kuyo ngenjongo yokuba bakhudumale.
Kubuhlungu ukubona abantu abahlanu besifa ngendlela enje.

Minyaka yonke kulabantu abalahlekelwa zimpilo zabo ngesizatho sembawula, ngokunjalo kuqakathekile ukuthi nxa abantu bangacabanga ukuyisebenzisa, bakwenze endaweni engena umoya oweneleyo.

Lokhu kutshengisa njalo ukuba indaba zabantu abafa bebulawa ngumlilo zinengi kusukela ngesikhathi kuqale isikhathi somqando.

Ensukwini ezisanda kwedlula, kulesalukazi esileminyaka engu-107 yokuzalwa sesigabeni seBengo, kuWadi 17, eGwanda, esafa ngendlela ebuhlungu kulandela ukuba impahla zakhe zibambe umlilo satsha umzimba wonke, ngesikhathi sisendlini yokuphekela.

Kunakanelwa ukuba ugogo lo wayelele duzane lomlilo ngesizatho sokuba akhudumale lapho impahla zakhe ezabamba khona umlilo.

Kubuhlungu ukuba ugogo obenikwe impilo ende nguNkulunkulu ufe eqanyulelwa impilo yakhe ngendlela efana lale.
Ngesikhathi lesi somqando, kulengozi njalo yokumemetheka kwemililo yendle ngoba abantu belakho ukubasa imililo besezilindweni zamabhazi, amabhasi athi angafika batshiye bengacitshanga umlilo uvutha.

Endaweni ezifana lalezi umlilo ulakho ukusala utshisa iganga kunye lemvelo.
Kubalulekile ukuthi umphakathi uthathe amanyathelo aqondileyo okuvikela ingozi ezilakho ukwenzakala ngesikhathi somqando.

Kungumbono waleliphephandaba njalo ukuthi wonke umuntu osebenzisa imbawula kumele akwenze lokhu ngonanzelelo. Sikhuthaza njalo abantu ukuba bangalali lembawula. Kuyadingeka ukuba babone ukuba zonke izikhathi nxa besotha imbawula kuyangena umoya endlini kuthi lapho sebelala bayicitshe.

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×