Ukuhluzwa kwengwalo

Ugwalo: Emfuleni Wezinyembezi olwalotshwa ngu-Ezekiel S K Hleza

Ophezulu Stinta

Ugwalo lwethu selubanga emaphethelweni umumo lawo sekusobala suthatha olunye uhlangothi, sekusiya kusiba lokuthula kancane kancane lapho kunanzelelwa ukuthi amaBhunu asehlonipha indawo yabantu abamnyama abasadlaleli khona ngokuthanda, kusobala bayifunda ivaliwe babona bakholwa ukuthi umuntu omnyama laye wawufundela umbhobho lo kukanti uyakwazi ukuwuqaqambisa utshaye uchithe.

Emuva lapho esivela khona akulula, sihamba lempi le bekuyibunzima, obudabula umphefumulo buhlakaze inhliziyo.
Ngeviki edluleyo sitshiye uMaMoyo ekhala inyembezi efisa ukuthi angcwabe umntanakhe kanye lomalukazana wakhe ababekhangelwa ngelihlo elibi beyisinengiso, abathengisi abantu abangela buntu.

Ngokufisa kukaMaMoyo sifunda ngesiko lesintu lobuntu ukuthi isidumbu somuntu siyalondolozwa ngendlela ehloniphekayo, kulondolozwa Ubuntu, kodwa-ke ngomumo othile lokhu kuhamba kutshaywe indiva njengoba nje lamathambo abantu egcwele iganga lonke asikho kufisa kwabantu ukuthi umumo ubenjalo. Kwaba ngamathambo akhalelwa zinyoka kanye lenyoni zomhlaba.

Kukhanya sekulemizamo yokukhulumisana phakathi kwamaBhunu labantu abamnyama kodwa-ke imizamo le ayihambi ngokukhangelela kwabantu lokufisa kwabo.

Kukhanya yayihambe yabuyela emuva yikho nje lezakhamizi sezikhala ngelithi amathambo abantwana babo ayelokhu ethe hlikilili egangeni kanye lemibhobho yabo konke lokhu kwakumelwe kuqoqwe, pho imibhobho yayingeke idojwe yiloba ngubani, kwakungaletha ingozi ebantwini.

IBhunu laliseyisa kakhulu umuntu onsundu litsho lingagqize qhakala ukuthi lona alisoze lidlalise isikhathi salo sizohlala phansi lomuntu onsundu okusobala bona babezibona bengabantu abangcono kakhulu pho-ke akulula ukukhuluma ukuthula nxa kulabantu abadonselanayo omunye ezibona engcono loba nje amabhunu elibala ukuthi akhona amaqhawe lengcitshi zempi oSpinoza ababesethula indizamtshina isemoyeni yehle isingumlotha.

Amanye amazwe omhlaba ayeseyikhangele ngelinye ilihlo indaba yelizwe leZimbabwe sekudingwa inkokheli zeZanla kanye leZipra labakhokhela abafana beganga ukuthi kulungisiswe udaba lolu oluhamba luguqule inyathelo.

Abafana babehlanyele omaquphula banaba indlela yonke ngesikhatshana imota yenye inkokheli yayisinyathele umaquphula kwaphakama amaviri kwaphela imiphefumulo.

Related Posts

Abasakhulayo bakhalaza ngolwazi lokufinyelela uncedo lwezempilakahle

Nkosilathi Sibanda ABASAKHULAYO abamele inhlanganiso ezitshiyeneyo esabelweni sakoBulawayo sebecele amalunga ePhalamende ukuthi aqinise inhlelo zokuthi bathole usizo lwezempilakahle olwaneleyo lokuncediswa kwalabo abakhubazekileyo. Lokhu kuvele kumhlangano obuqhutshwa yiParliamentary Youth Caucus leSADC…

Isilonda esingapholiyo ngowacatsha ngemva kokutshaywa emtshadweni

KUSEKUDE ukuthola ukuthula kowesifazane we-Effingham, eThekwini, nanko phela sokuphele iminyaka eyisithupha indodana yakhe yanyamalala ngendlela engaqondakaliyo. UNtobeko Mhlongo (17) kuthiwa wanyamalala ngoMbimbitho 2020 eMatikwe, eNanda, yena lonina beye emgcagcweni wesihlobo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×