Ukuhluzwa kwengwalo

Ugwalo: Emfuleni wezinyembezi olwalotshwa ngu Ezekiel S. K Mkhize

Ophezulu Stinta

Amaviki adlulileyo besixoxa ngabalingiswa abamqoka egwalweni lwethu. Labo abayibo esithi thina bayinqola yomlilo, bengekho, ugwalo lwethu belungeke luphumelele njalo lufeze lenjongo ezimqoka. Kuyizenzo zomlingiswa othile ezisikhokhelela ukuthi sithi umlingiswa lo uyaphila kumbe kaphili. Kungenxa yokukholakala kumbe ukungakholakali kwezenzo zakhe kanye lokuziphatha kwakhe.

Kuleli iviki sizakhangela indikimba zogwalo. Indikimba zogwalo yizihlokwana eziyizo ezakha udaba olumqoka ngogwalo lwethu. Zakhelwa phezu kwezehlakalo kanye lezenzo zabalingiswa. Indikimba emqoka esihlangana layo, yindikimba yokufa. IMapate yonke yayigcwele izinyembezi abantwana abamsulwa ababekwa icala lokulwela inkululeko yesizwe yibo ababulawa phambi kwabazali, phambi kwabafowabo ngelokuthi kufundiswa labanye ukuthi bangaze balokothe ngitsho ukwenza okufanayo.

Igazi labantwana beMapate ligeleza lomfula, izihlobo zisale zilimele okungabalisekiyo, inhliziyo zisopha ubuhlungu obungabalisekiyo. UMaMoyo ubulalelwa umalokazana kanye lendodana yakhe loba ekhala eshweleza ngenhliziyo eyoxolo, eyamukela amaphutha abanye njengabantu benyama abaphila emhlabeni, uthoba inhliziyo yakhe ngokuchitheka kwegazi lenzalo yakhe ubuhlungu obunganani.

USikhonzimali simbona ethengisa abafowabo ngemali yotshwala nje kwabebutho. Abantu abansundu betshaywa bechitheka ngokuthengiswa ngumfowabo. Ukufa kulamandla amakhulu okwamagama kulolugwalo, kuchithiza imizi, kulimaze abantu kanye lezingane, abantu bakaMdali bebeyilabo abahlalela evalweni imihla lamalanga lapho besizwa kukhala umbhobho ngoba nje ukukhala kohlamvu kwakubika ukuphuma komphefumulo. Amaqhawe amakhulu alala ngelokufa belwela inkululeko yelizwe labansundu.

Ukufa kuhamba lobuhlungu. Indikimba yobuhlungu iyikulimala kwenhliziyo egwalweni lapha. USinqobizizwe udlwengulwa yisigebengu sesotsha. Ubuhlungu obungaphezu kwakho konke yikuthi intombazana kaMalandu yayizigcine iminyaka yonke eminengi eyobuntombi bawo ngenhlonipho, kanti konke lokhu yayikwenzela ize leze ubuhlungu losizi olungeke lwagezwa loba sekutheni.

Kubuhlungu ngempela ukuthi oMalandu babonakale besiyalobela ejele ngenxa yezenzo zabantwana kube sengathi ukuzala licala. Bazithola bengelawo amandla okuzigeza kumbe ukuchasisa ngesimo sabo, lapho kungekho ozimisele ukulalela kumbe nje ukubakholwa. Ubuhlungu obunganani bokufulathela umdeni ngokugconwa ngecala elingaziwayo abantwana basale egcekeni kungela nhloko yomuzi lomumo phandle lapha uvele ungamuhle.

 

Related Posts

Limani i-beetroot ilenzuzo

YiNtatheli kaMthunywa ABALIMI bakhuthazwa ukuthi balime i-beetroot ngoba nxa ilinywe ngendlela eqondileyo ilenzuzo emangalisayo njalo ingumuthi kumpilakahle yabantu. Ekhuluma loMthunywa uNkosazana Renia Phiri uthe i-beetroot iyadlisa sibili nxa ilinywe ngumuntu…

Ukuhluzwa kwenkondlo

Ugwalo: Umdumo wezinkondlo elalotshwa ngu NS Sigogo: Inkondlo: Izibongo zeqhawe eyalotshwa ngu NJ Tfwala Ophezulu Stinta Okumunyethweyo Inkondlo le ibonga iqhawe ngomsebenzi omkhulu eliwenzayo. Iqhawe lapha enkondlweni liyahaywa, liyaphakanyiswa kuze…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×