UKUHLuzwa kweNKONDLO

Ukuhluzwa kwenkondlo
Umdumo wezinkondlo: N. S Sigogo labanye
Inkondlo: Umfazi eyalotshwa ngu M.N Ngwenya

Ophezulu Stinta, Ukusetshenziswa kolimi

Imbongi isebenzise ulimi oluhlabusayo ekulobeni inkondlo le.Isebenzise isitsho lapho isithi “Bambo lowesilisa,lon’ oluhlaba isilisa, Mahlanze sayabula,”lapha kugcizelelwa ukuthi owesifazana lapho eselubambo lowesilisa seyingxenye yakhe, kuyafika njalo isigaba sokuthi lolo bambo lubuye luhlabe leso silisa.

Imbongi isebenzise inhlonipho lapho isithi “engiphipha engondla”lapha imbongi igcizelela inhlonipho elayo phezu kukanina,owayembamba ngenhliziyo elesineke lothando engakhathalekile ingcekeza ayelayo kumbe aseyiyo yona, lokhu kuveza uthando lomzali olumangalisayo olusuka lulinyazwe ngumuntu wokuza owesifazane.

Imbongi ibuye yasebenzisa amazwi ahlakaniphileyo lapho isithi, “Wangithembisa ngozwana mina.” Imbongi ayithandanga ukusebenzisa amazwi athe bhaa, ahle acace, ngoba layo ngakolunye uhlangothi yayikhulelwa yilo uthando lolu, sekunzima lokuthi ibize isenzo lesi ngelobuthakathi, kugcizelela amandla othando athwelwe ngumuntu wesifazana.

Imbongi ithi “Belomfazindini uyisidalwa bani”lo ngumbuzo ongadingi mpendulo.Kambe owesifazana sisuke laye elesandla esifudumeleyo,elothando oluduhisa owesilisa kube sekusithi phithi sekuphakathi,sevuka isilo seganga, imvukuzane edla kancane kancane, akuphenduleki ukuthi kungathiwa owesifazana vele yena ngumuntu onjani ngoba uyaguquka loba yisiphi isikhathi.

Izifundo

Ngokuloba inkondlo le, imbongi ihlose ukufundisa abasilisa ukuthi bangaze bahlamukela onina ababazalayo sebethatheka ngabesifazana abangabantu bokuza bebehlukanisa labazali.

Ekucineni kuba lobunzima, owesifazana eselibele lokuthi wamtshiyisa labazali, abuye futhi amenzele ubuthakathi amgangele.

Abesilisa kabafunde ukutshiya umngcele thize phakathi kwabo, lonina lowesifazane, lokhu kwenzela ukuthi kusasa abelendawo yokuwela lokusila. Owesilisa kathande ekhumbula ukuthi kulelakusasa .

Isifundo esibuya kwabesifazana ukuthi kabahloniphe abesilisa, benanzelela ukuthi babasebenzela gadalala, lobunzima abadlula kibo bephosa ukufa ngelokubaselela.Bahloniphe imizamo ethatha lempilo yabanye abantwana.

Abesilisa baphithikelwa langumqondo ngenxa yezenzo zabesifazana okuchaza ukuthi bayadinga umuntu ozabezwa abalalele lapho bezama ukuthola usizo.

Related Posts

Ubotshwa elamathani amabili embanje

KUBOTSHWE indoda eleminyaka engu-58 ngemva kokuba itholakale ilembanje ezilesilinganiso esingaba ngamathani amabili kwenye itruck stop eseSoutherton, eHarare ngoLwesibili. UTapson Ndou ongumtshayeli wezimota ezinkulu ubotshwe kulandela ukuncwetshwa kwamapholisa indlebe abikelwe ukuba…

Bekusinwa kudedelwana kusuku lukaBulawayo

Nkosilathi Sibanda IDOLOBHO lakoBulawayo ngoMvulo beligcwele injabulo nanko inengi labantu liphume ngobunengi emigwaqweni ukuzonanza iBulawayo Day. Umkhosi lo ubuthakazelela iminyaka engu-132 yalelidolobho. Umkhosi uqale ngombukiso we-parade le-carnival emigwaqweni esenzikini yedolobho…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×