Ethel Ncube
INGCITSHI kwezokulima sezixwayise abalimi ukuthi balime amabele ngoba enza kuhle futhi alenzuzo.
UMnumzana Kelvin Dongonda ongu-agronomist kunkampani yeChems Africa ukhuthaze abalimi ukuthi balime amabele ngoba alenzuzo emangalisayo. Uthe amabele yisilimo sehlobo ngakho kumele silinywe ngesikhathi sezulu.
“Amabele alinywa ngoLwezi sekune izulu lokuqala njalo endaweni lapho okulezulu elinengi abalimi bangaphangisa ukuhlanyela,” kutsho uMnu Dongonda.
Uqhubekele phambili esithi amabele alemihlobo eminengi etshiyeneyo njalo ukhuthaza abalimi ukuthi baqale bakhangele enza kuhle bengakathengi inhlanyelo.
“Amabele alemihlobo egoqela i-SV1, SV2 kanye leMarcia. Umlimi kumele akwazi ukuthi umhlobo awuthengayo uthatha isikhathi esinganani ukuze ukhule, lokuthi kawuphangisi ukubanjwa yimikhuhlane lezibungu kanye lokuthi ungakhipha isivuno esinganani engakathengi inhlanyelo yakhe,” kutsho uMnu Dongonda.
Uthe ukhuthaza abalimi ukuthi baqale ngokulungisa umhlabathi bengakalimi.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi balungise umhlabathi wabo ngemva kokuvuna isivuno somnyaka odluleyo njalo bebulale amagade ukuze umhlabathi usale ulingana,” kutsho uMnu Dongonda.
Uthe ukhuthaza abalimi ukuthi bevule imigelo nxa sebehlanyela inhlanyelo yamabele.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi bevule imigelo besebenzisa ikhuba nxa sebehlanyela inhlanyelo yamabele. Ngemva kokuvula imigelo sikhuthaza abalimi ukuthi befake umquba wenkomo besebewugqibela ngenhlabathi.
“Abalimi kukhangelelwe ukuthi nxa begebha amagodi okuhlanyela bengadlulisi i3cm ngoba inhlanyelo yamabele incinyane.
“Abalimi kumele behlanyele izilimo eziyi-130 000 kusiya ku-150 000 kuhekitha eyodwa njalo inhlanyelo ithatha amalanga angu-7 ukuthi imile.
“Ngemva kwamaviki amathathu kusiya kwamane inhlanyelo isimilile sebengasiphuna izilimo ezinlutshwane ukuze zingaminyani njalo beyezihlanyela kwenye indawo nxa kulobumanzi obudingakalayo,” kuphetha uMnu Dongonda.




