ULIMI Lomumo

Sikumbuzo Dabengwa

Nangu umntwana egalula emanzini emthonjeni osekhaya bandla. Lumthombo wagejwa watshona kulandela ukutholakala kwamanzi khonale phansi okutshona khona. Ugcwele uthe manya! Ekuzameni ukukha amanzi enkomo zinathiswa besekudilikela inhlabathi, umntwana bhudlu phakathi ngengozi.

Nango ethi cwili abuye avumbuluke. Abuye njalo athi cwili, abuye avumbuluke. Athi ukukhamisa umlomo ememeza. Angawuqedi lomlomo esebuye wacwila. Ekucwileni lapha ememeza amanzi ayamhitsha abuye awaginye ngobunengi bawo esamemeza. Nangu udadewabo ahamba laye ewuhlaba ewulawula umkhosi. Wamemeza kanye abadala beqa ezihlalweni bathutsha bebasele uthuli sekuzintulane ekhaya.

Wafika kanye umama, waguqa wamelela ukuvumbuluka kwengane. Akazange akhuthe loba kanye. Wamane wathi ethi thutshu laye umama wamuthi hlasi ngengalo, wamphosa kude le ngemuva wayakuthi daca phansi.

Mina ngasengiqhathe inkevane lapha eceleni. Ngangithithibele ngethukile kanti njalo sengikhakhamele ngomnawami lo owayesengogalula emanzini angaka. Ngokuphangisa umama wamdutshuza ngenhlabathi esiswini lapha emkhangelise phezulu. Wayelaliswe wathi ga ngesiphundu, indenda lamanzi kungumfula emlonyeni. Wonela ukumbandezela kabili kathathu ngezandla zonke esiswini umntwana wathi khapha amanzi kabili kathathu.

Waqhubeka umama elokhu empompa esiswini lapha. Wawakhaphaza amanzi umnawami, kwalandela ngokukhulu ukukhwehlela sakuhitshwa, amanzi lomphefumulo kuphambana lapha kolele wathi daca. Wonela ukuphefumula kanjalo sambamba samlalisa ngesinqe. Amanzi aphuma wonke kulandela ukutshaywa ngetshebetshebe lokubandezelwa kwesisu.

Avuleka amehlo, kwavuleka lengqondo ezasezikude le sezingani zilahlekile. Wathathisisa kutsha umnawami lathi sathabela ngaphakathi ukuba uphephile engozini embi yokugalula emanzini. Lanxa ngasengiqotshwana, ngafunda ukuba umuntu ogalulayo uphiwa usizo lokuqala njani ukuze asinde, aphephe engozini le engakagijinyiselwa esibhedlela.

Samekela waphumula ngesinqe waze wathola amandla, satotoba laye sisiyamngenisa emoteni eyayisiduma ukuze aye emtholampilo. Abafika bamenza khona kwaziwa ngababehambe laye. Thina sasala silethemba lokuba uphephile engozini embi, ephetshiswa yikuphangisa kukadadewethu ukuhlaba umkhosi abize abanye. Lokhu kwaba licebo elihle, elenza abalamandla beza ngomfutho bazophathisa ngokumkhipha bamhlenge engozini. Asibalisi ukumdutshuza ngenhlabathi esiswini, ukumbandezela kanye lokumupha umoya emlonyeni ngokumvuthela. Konke lokhu kwenziwa ngesiphangiphangi esikhulu. Sabonga abaphansi labaphezulu ngosizo lokuqala lolu (First Aid).

Letha ingozi engawela omunye umuntu losizo lokuqala okufanele lwenziwe umuntu engakasiwa esibhedlela.
Kuqakatheke ngani ukupha usizo lokuqala emuntwini kungakayiwa esibhedlela?
Bubi bani obungenzeka lapho umuntu eswele usizo lokuqala?

Phepha. Limuka. Maye! Wozani ngapha. La ngamagama avame kulo umumo. Letha amanye.
Asizameni ukuxoxa ngazo zonke izindlela ezenziwa nxa kulethwa usizo lokuqala lapho isibhedlela sikhatshana.

Related Posts

Ubotshwa elamathani amabili embanje

KUBOTSHWE indoda eleminyaka engu-58 ngemva kokuba itholakale ilembanje ezilesilinganiso esingaba ngamathani amabili kwenye itruck stop eseSoutherton, eHarare ngoLwesibili. UTapson Ndou ongumtshayeli wezimota ezinkulu ubotshwe kulandela ukuncwetshwa kwamapholisa indlebe abikelwe ukuba…

Bekusinwa kudedelwana kusuku lukaBulawayo

Nkosilathi Sibanda IDOLOBHO lakoBulawayo ngoMvulo beligcwele injabulo nanko inengi labantu liphume ngobunengi emigwaqweni ukuzonanza iBulawayo Day. Umkhosi lo ubuthakazelela iminyaka engu-132 yalelidolobho. Umkhosi uqale ngombukiso we-parade le-carnival emigwaqweni esenzikini yedolobho…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×