Ulimi lomumo Inguquko kuphepha labo U6 elesiNdebele kuhlelo lwezifundo olutsha

Siphathokuhle Ngulube

Salibonani bafundi. Ngithemba liqhuba kahle ezifundweni zenu. Ngeviki ephelileyo sikhangele inguquko esikhona kuphepha lesiNdebele elabafundi bebanga eliphezulu (U6). Sizaqhubeka sikhangela iphepha lesibili ngoba ngeviki ephelileyo sakhangela iphepha lokuqala (paper 1). 

Iphepha lesibili lilezigaba ezintathu, Isigaba 1, Isigaba 2 lesigaba 3. Zonke lezi izigaba zenza imiklomelo elikhulu. Ake sikhangele isigaba sakuqala. Sitholani kulesi isigaba? Lapha sithola imibuzo emibili evela kugwalo lwethu Imvelo lolimi olwabhalwa nguNdlukula. Imibuzo ingabuya igxile kuzinganekwana, kuzibongo zamakhosi, kuzaga ezithile, kuzingoma zomdabuko lokunye okunenginengi okukulolu ugwalo. 

Kulesi isigaba kuzakuba lemibuzo emibili. Umfundi ukhangelelwe ukuba akhethe umbuzo owodwa awuphendule ngokugcweleyo esebenzisa ulwazi aluthethe kugwalo, Imvelo lolimi.  Ngokunjalo ke lesi isigaba umfundi angeke asiphendule engazange abale lolu gwalo. Umbuzo lo ulemiklomelo engamatshumi amathathu (30). 

Besekusiya kusigaba sesibili.  Lapha sithola imibuzo ephathelane lokusetshenziswa kolimi kuzindawo ezahlukeneyo (Registers). Umfundi kukhangelelwe ukuba akwazi ulwazi, ulimi olusetshenziswa ezimfeni, emitshadweni, ekudingeni imisebenzi. Okunye njalo okubuzwa lapha yindlela nje umfundi okukhangelelwe ukuba aziphathe ngayo ezindaweni ezahlukeneyo. 

Kungaba sezikolo, ngekhaya, enkonzweni, emfeni lakwezinye nje izindawo. Kumqoka njalo umfundi ukuba akwazi indlela yokugqoka ezindaweni ezahlukeneyo. Konke lokhu kukhona kulesi isigaba. Umfundi ukhangelelwe ukuba aphendule umbuzo owodwa olemiklomelo engamatshumi amathathu (30). Iphepha beselisiba lesigaba sokucina, sesithathu (Section C), lapha kutholakala imibuzo yohlelo. Kubuzwani lapha? Umfundi ukhangelele ukuqamba amagama athile ngohlelo lwesiNdebele. 

Kukhangelelwe ukuba umfundi abekwazi njalo ukwakha amabala athile kanye lokuchaza ukuba asebenza njani emitshweni. Imibuzo ingahlanganisela izihloko ezilandelayo; amabizo, kuyini ibizo? Qamba imihlobo yamabizo, akhiwa njani lawo mabizo, asebenzani emitshweni. Okunye njalo kungabuzwa imibuzo evela kuzabizwana, kuyini izabizwana kanye lenhlobo yezabizwana. Umfundi usengachaza lokwakhiwa kwezabizwana. Kukhona njalo izichasiso, izenzo, izandiso, izibanjalo, isenzukuthi, izibabazo lanye lemitshwana. 

Ngokunjalo ke ukuze umfundi aphendule imibuzo kulesi isigaba kumele abe efunde zonke izihloko zohlelo ngoba phela imibuzo ibuya ixubanise izincezu zenkulumo ezahlukeneyo. Lesi isigaba siba lemibuzo emine (4) umfundi ukhangelelwe ukuba aphendule emibili. Umbuzo owodwa ulemiklomelo engamatshumi amane (4). Ngokunjalo umbuzo owodwa ulemiklomelo engamatshumi amabili (20) Ukuze umfundi anelise ukuphendula umbuzo lo ngokugcweleyo kufanele abelolwazi olujulileyo ngephepha lakhe lonke. 

Ngithemba sihamba sonke bafundi. Ngeviki ezayo sizakhangela iphepha lesithathu (paper 3)

 

Related Posts

I-ZIFA ikhala ngokwedlula emhlabeni kwabakhokheli beHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO yenguqu yakuleli, iZimbabwe Football Association (ZIFA), isiyethule amazwi enduduzo kulandela ukwedlula emhlabeni kwabakhokheli beqembu leHighlanders abathi umgcinisihlalo uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza. Ukwedlula…

Iyezi elimnyama kuHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa UMGCINISIHLALO weHighlanders uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza badlule emhlabeni kungozi yemota eyenzakale ngoLwesine ebusuku emgwaqweni weBulawayo-Harare. Kubikwa ukuthi abathathu laba bebevela eKariba ngemva komdlalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *