UMBONO: Gqokani amakhondomu lizivikele

KUVIKI ephelileyo kuphume imbiko ethi idolobho lakoBulawayo libe labantu abangu-7 752 abatholakale belemikhuhlane ethelelwana emacansini kumnyaka ka2021.

Kumbiko okhutshwe yinhlanganiso yeNational Aids Council lo, kubikwa phakathi kwabantu laba abatheleleke ngemikhuhlane yemacansini isilinganiso se-55 phesenti besingesabomama.

Inhlanganiso le iphinde futhi yaveza ukuba isigaba seMatabeleland yiso esihamba phambili ngokuba labantu abanengi abatheleleke ngegcikwane leHIV nanko phela phezulu kulesabelo seMatabeleland South esilesilinganiso se-17, 1 phesenti, silandelwa yiMatabeleland North ele-14,5 kuthi kunombolo yesithathu kuleBulawayo elesilinganiso se-13,7 phesenti.

Imbiko le kumele yenze abantu besigabeni lesi basukumele phezulu bazitshele ukuthi ngaphandle kwabo ayilakho ukwenqatshelwa ingculazi emphakathini.

Okunye okumele sikunanzelele yikuba njengoba omama kuyibo abanengi abatholakale besiyakwelatshwa imikhuhlane ethelelwana emacansini kutsho ukuba sekuyisikhathi sokuba badlale indima yabo ngokuvikela impilakahle yabo.

Loba singathi okwenza omama babe banengi yikuba bazimisele ukuyahlolwa igazi kodwa kubalulekile ukuthi njengoba siphakathi kwenyanga yabomama, sibakhuthaza ukuba bazivikele kumikhuhlane ethelelwana emacansini ngokusebenzisa amakhondomu zikhathi zonke njalo ngendlela eqondileyo.

Isikhathi sokuthi omama basukume benze izinqumo eziqakathekileyo mayelana lokuthelelwana kwengculazi sesifikile kungakho-ke lo lalo umama kumele abone ukuthi uyazivikela yena ngokwakhe.

Kuliqiniso ukuthi omama abanengi bayehluleka ukukhuluma labomkabo ngokusetshenziswa kwamajazi omkhwenyana (amakhondomu) ngenxa yezizatho ezinengi kodwa kumqoka ukuthi badinge indlela zokuzama ukuncenga obaba ngoba esikhathini esinengi omama bayabe bebona ukuthi ubaba uselaye omunye umama eceleni kumbe nje sithi umakhwapheni.

Kuqakathekile ukuthi omama bafunde ukuthi ikhondomu liyasiza kakhulu ekuzivikeleni kumkhuhlane womqedazwe kungakho-ke ukusebenzisa ikhondomu kutshengisa ukuthi umama ufundile njalo uyazi ukuthi umkhuhlane wengculazi uyingozi.

Lokhu kuzasiza umphakathi ngokwehlisa inani lokumemetheka kwesifo sengculazi kanye lezinye ezitholakala emacansini.

Umlandu wokwehlisa leli inani kayisiwo kaHulumende kuphela kanye lezinye inhlanganiso ezizimele zodwa kodwa ngowomuntu wonke kungakhathalekile ukuthi ungowabuphi ubulili.

Kuqakathekile ukuthi ngaphandle kwabomama umuntu wonke elizweni aphatheke ekulwiseni ukumemetheka kwengculazi lokwesaba ukwenza okungambeka engozini yokubamba lumkhuhlane.

Ngokufanayo labesilisa labo bakhuthazwa ukuthi baqhubeke besebenzisa amakhondomu njengendlela yokwehlisa inani lokumemetheka kwemikhuhlane ethelelwana emacansini. Ndawonye singakwenelisa lokhu.

Related Posts

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Kulimele abangu-20 kungozi yomgwaqo eMahatshula

  Raymond Jaravaza ABANTU abangu-20 balimele ngemva kokungena kungozi yomtshova lenye imota eyenzakale emgwaqweni omkhulu osuka koBulawayo usiya eHarare, eMahatshula ngoMvulo ekuseni. Umqondisi weBulawayo Fire Brigade, uMnumzana Mhlangano Moyo uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×