Yintatheli kaMthunywa
ESIGABENI seMount Darwin eMashonaland Central kuvele indaba eyisimanga yomntwana oyinkazana oleminyaka engu-15 yokuzalwa okubikwa ukuthi uthandana lamadoda alitshumi, inengi lawo kungamadoda asekhulile. Indaba yalumntwana ayisiyodwa kulindawo kodwa zinengi ezinye ezifanayo ezabantwana abendiswa besesebancane kulesisabelo.
Usobhuku Richard Ngapasare ulandise ngendaba zabantwana abendiswa besabancane ethi esikhathini esinengi kuyabe kuvunyelwene phakathi kwezimuli ukuthi abantwana laba bende.
“Banengi abantwana abendiswa ngudlu ngabantu bangakibo. Indaba lezi eziyabe zingakhulunywa esigabeni zisuka zivele nje nxa sokuthe kwaba lodubo oluthile,” kutsho usobhuku Ngapasare enyikinya ikhanda.
“Izikolo ezinengi zisele zingelabantwana abangamankazana ngenxa yokuba abanye babo bendiswa besabancane. Lalo oleminyaka yokuzalwa engu-15 umangalise abantu ngokuthi uthi uthandana labesilisa abangu-10.
“Kayisuye yedwa, banengi abanye njalo izizatho zalokhu zilempande ezigxile phansi kakhulu okugoqela ukuhlupheka, indaba zenkolo zamabandla ikakhulu awesiPositoli kanye lokwephula umthetho mahlayana nje kwabantu,” utsho njalo.
Usobhuku Ngapasare uthe okumqoka okwenza abantwana bendiswe yikuba imuli ezinengi kulesisigaba zimpofu kungakho-ke abadala bayabe besithi bangendisa umntwana mhlawumbe indlala isingaphela ekhaya.
Kolunye uhlangothi abesiPositoli labo babona angani ukulobolana phakathi kwamalunga ebandla yikho okuhle kodwa udubo luza ngoba bacina belobola abantwana abangakafiki iminyaka evunyelwayo ukuthi bende.
“Olunye udubo esihlangana lalo esigabeni yikuba abantwana abanengi abalazo incwadi zokuzalwa njalo abangakibo bamantombazana endiswayo bendisa abantwana besazi mhlophe ukuthi abakafikisi iminyaka evumayo ukuthi babelemizi.
“Indaba lezi nxa sezivela kuyabe sokungani amapholisa kawenzi umsebenzi wawo bona bewenza ngendlela sibili. Okuqakathekileyo yikuthi abantu bamangale emapholiseni nxa bengananzelela ukuthi kukhona umntwana osendisiwe,” utsho njalo usobhuku.
UConstable Lazarus Nyemba oweMt Darwin Victim Friendly Unit ubike ukuba umthetho uyacaca nxa kusiza ekwendisweni kwabantwana.
“Umthetho ucacile, ungalobola umntwana omncane uyahlala ejele okweminyaka emihlanu kungela kukhipha ifayindi. Kodwa-ke sisuka sibe lohlupho nxa kungelabufakazi beminyaka yomntwana ngoba lokhu kwenza icala lingasathethwa.
“Ezinye zivela nxa sokube lokungezwani phakathi kwezimuli ngendaba zemali yamalobolo.
“Uhlelo lwe ‘Not in my Village’ luhlanganisa izinduna, ezinye inkokheli, amapholisa kanye labenhlanganiso ezizimeleyo ukuze kutholwe amacebo okumisa ukwendiswa kwabantwana.”
Uhlelo lwe-Sister to Sister ekhokhelwa ngomama besiPositoli lalo luhlose ukufundisa abantwana abangamankazana ukuthi bangavumi ukwendiswa besesebancane.
URobin Adams ongu-Aids Co-ordinator eMount Darwin uthe kuyeneliseka ukuthi kubelenguquko.
“Abantwana abangamankazana kumele bafundiswe kuhle bazi ukuthi umendo kayisiwo mpendulo yakho konke,” utsho njalo.




