NJENGOBA udlakela luqhubeka kuzizalwane zakwamanye amazwe kweleSouth Africa, kugoqela lezizalwane zakuleli, banengi asebephenduke ekhaya akade sebeleminyaka eminengi bephila khonale. Abanye babo besebeze bezibona angathi bazalwa khonale kanti ngabakuleli.
Sekuyiminyaka eminengi, izinkulungwane zabantu bakuleli zifulathele ikhaya, zayadinga imisebenzi, imfundo lamathuba angcono. Bakhona abazidelileyo benza loba yiphi imisebenzi abayitholayo besenzela nje ukuthi bathumele izimali ekhaya basekele imideni yakwabo ngezikhathi ezinzima.
Abanye balwela ukuthola imisebenzi elesizotha abanye njalo bawela kuzimo ezingaphezu kwamandla abo.
Ngaleso sizatho bakhona abazabuya bafune ukuqhubeka besenza imikhuba yabo emibi akade beyenza kweleSouth Africa lapha ekhaya.
Ilizwe lakithi lokhe lisadla ngoludala, imikhuba yethu kunye lamasiko ethu lokhu sisakugagadlele ngaleso sizatho sikhuthaza labo abavela eNingizimu ukuthi imikhuba yabo emibi bayitshiye ngesikhathi bechapha imingcele bangene
lemihle yodwa ukuze benelise ukuzophila labanye kuhle njalo senelise ukuthuthukisa ilizwe lethu.
Inhlonipho iqakathekile kakhulu, singathathi imikhuba yezizweni siyenze eyethu. Besikukhangele kumabonakude abanye bephila ngobutabane, abanye ngokutshontsha.
Kasikukhangelelanga ukuthi imikhuba le ibuye lapha ekhaya, yebo kayisikho ukuthi ubugebengu bebungekho kodwa njengesizukulwane sikaMzilikazi kasifisi ukuthi ubugebengu bukhuphuke.
Sokukanengi sibona abafowethu esakhula labo sebebizwa ngokuthi ‘ngoNkosazana’ njalo besithi bangabesifazana sebethandana lamadoda hatshi izintombi.
Kambe umuntu owenza lokhu kuyabe kutheni ekhanda lakhe. Esintwini ngitsho laseBhayibhilini kuyafakazwa ukuthi umuntu wesilisa ukhangelelwe ukuthi angabamdala atshiye abangakibo athathe umfazi babe nyamanye.
Pho-ke laba asebethandana lamanye amadoda bakuthatha ngaphi? Asikho isahluko esikhuluma ngokuthi abantu bathathane ngobulili babo.
Loba bekhona abakwenzayo lokhu, kuhle ngoba bakwenza nsitha njalo kungaba kubi ukuthi kukhanye sokuyisenzo okungathi sesivunyelwe sesigcwele ezitaladeni zakithi.
Umkhuba lo webolekwe ngabantu ezizweni kawusiwo wethu kungakho abantu kumele bazame ukuwenqabela ngazo zonke izindlela ngokufundisa abasakhulayo ngobubi bokuthatha imikhuba yezizweni.
Kuqakathekile ukuthi intsha ifundiswe ngobubi bokuba ngothathekile bacine besenza lokho abakubona kwabavela eNingizimu Africa.
Asihlaleni phansi sizihlole indlela esiziphethe ngayo bantu bakaMthwakazi sizihlole, sichume silandele amasiko ethu. Phezu kwalokhu siphile indlela eyaphilwa ngokhokho bethu hatshi ukuthathela impilo yabondlebe zikhanya ilanga phezulu.




