Ivoxa udaka njalo iZifa

YiNtatheli kaMthunywa
INHLANGANISO yeZimbabwe Football Association sekuvezwe ukuba kayiphathisi nanko phela yehlulekile ukugcina abadlali bethimu yamaWarriors ezadibana leMalawi ngempelaviki.

Lokhu kukhulunywe ngabaqeqetshi benguqu abathe inhlanganiso le isibafuqela khatshana endaweni yokuthi ibasebenzise ekukhuliseni inguqu yakuleli.

Ngokusalela muva okwenziwa yithimu yamaWarriors kumalungiselelo omkhankaso weAfcon ka2017, abaqeqetshi bathe akusoze kulunge kunguqu yakuleli nxa iZifa ingaguquki.

AmaWarriors abhekane leMalawi kulimpelaviki kumdlalo wokuzama ukungena kuma-final eAfcon le. Kuze kubelamanje, kusele amalanga amabili ukuthi umdlalo weZimbabwe leTanzania udlalwe, iqembu lesizwe alikahlangani kuhle.

Abaqeqetshi bazonde badla amalahle ngokuthi okwenza iZifa igxanguze kanje yikuthi abanxuswa kumhlangano wekomithi yeZifa Assembly.

Isisekelo sombuso esitsha seZifa asivumeli ukuthi abaqeqetshi bebekhona.

Sekuvele ukuthi abaqeqetshi bacabanga ukuthi iZifa isifuna ukubavalela phandle kuzinqumo zokukhokhelwa kwenguqu.

“Bayesaba ukuthi bazathathelwa phansi. Kodwa phela iZifa kumele ifundise abaqeqetshi okumunyethwe yisisekelo sombuso. Abaqeqetshi abazwisisi ukuthi kungani bengasoze babeyingxenye yembuthano yeZifa,” kubika omunye wabaqeqetshi eHarare, owale ukuqanjwa.

UMoses “Bambo” Chunga ngomunye othe iZifa isiyehlulekile ukusiza abaqeqetshi ngakho kungcono kukhankaselwe ukuyiguqula iZifa.

UChunga angithi nguye umkhokheli weyinye inhlanganiso yabaqeqetshi eyeZimbabwe Soccer Coaches Union.

Elinye iqula ngeleZimbabwe Soccer Coaches Association.

Ekhuluma lephephandaba likazulu umgcinisihlalo wenhlanganiso yabadlali entsha, uChunga uthe: “Sifuna ukuthi abaqeqetshi bethu baphakanyiswe njalo basetshenziswe kunhlelo zeZifa kulokuthi bakhangelelwe phansi. IZifa ikhumbula abaqeqetshi nxa isidinga lo ozalolonga amathimu adlalela isizwe. Ngaphandle kwalokhu, akulanto abayenzayo enceda abaqeqetshi,” nguChunga lo.

“Kumele sihlale layo phansi iZifa silungisise inkinga ezihlupha thina hatshi abanye abantu. Sesidiniwe ngokukhokhelwa ngabantu abangazi lutho ngomsebenzi wokuqeqetsha.

“Sowake wezwa iZifa ikhuluma ngokuthi izalungisisa udaba lokuqhatshwa kuhle kwabaqeqetshi. Akula ngitsho ilanga elilodwa,” kutsho uChunga owaziwa kabanzi ngokukhuluma aze ajulise.

Abadlali abakhangelelwe ukudibana leMalawi ngempelaviki kumdlalo wokungena kuAfcon
Bernard Donovan, Tatenda Mkuruva, Blessing Moyo, Patson Jaure, Eric Chipeta, Teenage Hadebe, Justin Jangano, Ronald Pfumbidzai, Danny Phiri, Willard Katsande, Gerald Takwara, Wisdom Mtasa, Khama Billiat, Kudakwashe Mahachi, Marvelous Nakamba, Knowledge Musona, Nyasha Mushekwi, Mathew Rusike, Cuthbert Malajila

Iqula lamazwe kuleli hlandla leAfcon
I-Guinea, Zimbabwe, Malawi, Swaziland

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×