YiNtatheli kaMthunywa
ABALIMI beGwanda sebekhuthazwe ukuthi batshiye ukulima okokuziphilisa, baqale ukulima ngenhloso yokuthengisa.
Inkuthazo le, ivele kummeli weGwanda South ePhalamende uDokotela Omphile Marupi, kuMarket-Driven Horticulture and Small Stock Production Learning Day eMapate Village kuWadi 16.
UDkt Marupi uthe ukulima kumele kube libhizimusi.
“Ukulima libhizimusi. Limani lisazi ukuthi lizathengisela ngaphi. Nxa ungalima ungazi isimo semakethe, ungazithola usulahlekelwe ngenxa yentengo ephansi loba ukuswela abathengi,” kutsho uDkt uMarupi.
Ukhuthaze abalimi ukuthi basebenzelane labalimisi beVeterinary Services njalo babumbe inhlanganiso ukuze bathole amathuba okuxoxisana ngentengo, bazivikele kubathengi abangabaqila.
Uthe ukuthengisa ndawonye kwenza abalimi bathole inzuzo engcono.
UDkt Marupi uphinde wancoma inhlanganiso ezilwisana lokwebiwa kwezifuyo, esithi ukuvikelwa kwezifuyo kuqakathekile ekuthuthukiseni inotho zemuli.
Usuku lokufundisana lolu lwenziwe epulazini likaMnumzana Emmanuel Moyo, olime ihekitha elilodwa elilamatamatisi azinkulungwane eziyisikhombisa, ibilebile eliluhlaza lomumbu.
Kukhangelelwe ukuthi ipulazi lakhe likhiphe ama-crate angaba ngu-140 amatamatisi kabili ngeviki, athengiswe emphakathini, ezikolo ezihlala abafundi lasedolobheni leGwanda.
UMnu Moyo ufuye imbuzi zohlobo lweBoer leKalahari lenkukhu zemakhaya, okutshengisa ukuthi ukulima lokufuya kulibhizimusi elilenzuzo eMatabeleland South.
Abantu abangu-164, abagoqela abesifazane abangu-112 labesilisa abangu-52, abavela kuWadi 16, 17 lo-19 koBulawayo leGwanda, bahlanganyele kulumhlangano wokufunda ngendlela zakulezinsuku zokulima.




