YiNtatheli kaMthunywa
KULOKUXABANA okukhulu emulini yeHonde Valley, koMutasa kuleli, lapho omunye umfelokazi esola indodana yomyeni wakhe ongasekho emhlabeni ngokufuna ukumbulala ukuze ithathe ilifa lensimu.
UNkosikazi Mildred Muzete wethule izinsolo lezi ngesikhathi emiswe phambi kwenkundla yomdabu yenduna uMutasa lapho ayemangalelwe khona nguNevermind Mupindi, indodana yomyeni wakhe, esithi wavuna wathengisa izilimo zakhe engelamvumo.
Udaba lolu lumayelana lensimu uMupindi athi wayeyilimile okweminyaka engu-16, elima imfe lamaphayinephulu.
Kudala inkundla kaMutasa yayikade yahlulela ukuthi uMuzete ahlawule uMupindi imali efika ku-US$28 000 ngemva kokuba etholwe elecala lokubhidliza lokuthengisa izilimo zakhe, lanxa inkantolo yayimnike isikhathi sokuthi aqale avune izilimo zakhe engakatshiyi insimu.
UMupindi uthi wasebenzisa imali enengi njalo wasebenza nzima ukuthuthukisa insimu le ngemva kokunikwa imvumo yokuyisebenzisa ngumkamfowabo.
Kodwa-ke uMuzete uyakuphika ukuthi wamphuca indlela yakhe yokuziphilisa. Uthi yena nguye osemthethweni ukuba yindlalifa yempahla eyatshiywa ngumyeni wakhe ngoba babengela bantwana ababebazele ndawonye.
“UMupindi uyindodana yomyeni wami evela komunye umfazi. Sengihlala ngokwesaba ngoba ngikholwa ukuthi ufuna ukungibulala ukuze athathe konke umyeni wami akutshiyayo,” kutsho uMuzete.
Uthe njalo uMupindi ujayele ukuya eMozambique, njalo wesaba ukuthi ukuhamba kwakhe lokhu kungabe kusetshenziswa ukuhlela ukumlimaza.
“Ngihlala ngisesaba ngoba ngibona angathi ufuna ngife. Nguye ozazuza kakhulu nxa ngingasekho,” utsho njalo.
UMuzete uphinde wathi uMupindi wake wayakhuluma lezihlobo zakhe ezama ukuphikisa ilungelo lakhe lokuhlala kuleyondawo.
Lanxa kunjalo, uMuzete uyakuphika ukuthi wake wazuza imali evela ekuthengisweni kwezilimo zikaMupindi. Uthi nguMupindi ngokwakhe owayevuna aphinde ayethengisela eMutare kanye leHarare.
“Wayezivunela izilimo zakhe azithengise yedwa,” utsho kanje.
Uthe kalamali yokuhlawula i-US$28 000 eyabekwa yinkantolo ngemva kokuhlolwa okwenziwa ngabe-Agricultural and Rural Development Advisory Services.
Ngakwelakhe uhlangothi, uMupindi uthi walalela isinqumo senkundla sokuphuma ensimini ngemva kokuthi uMuzete efune ibuyiselwe kuye, kodwa inkantolo yayimnike isikhathi sokuthi aqale avune izilimo zakhe.
Usola uMuzete ngokuthi wathola incwadi yenkantolo, waselaya izisebenzi ukuthi zigamule njalo zithengise izilimo zakhe engakavuni.
Esinye isisebenzi, uSimon Chikomba, sake savuma phambi kwenkundla ukuthi yena labanye abasebenzi bavuna izilimo lezo belandela imilayo kaMuzete.
Izisebenzi ze-Agritex zahlola umonakalo zathi inani lezilimo kanye lentuthuko eyayisenziwe ensimini kulinganiselwa ku-US$28 000.
Induna uMutasa izwakalise ukungathokozi ngokungalandelwa kwesinqumo senkantolo esasivimba ukuthi izilimo zingaphazanyiswa uMupindi engakazivuni.
Kodwa-ke, ngaphambi kokwethula isinqumo sakhe sokucina, induna uMutasa ithe izakuqala iyebona indawo okuxatshanwa ngayo ehamba lamapholisa ukuze athole isithombe esigcweleyo ngaloludaba.
Uthe ukuhlolwa kwendawo kuzanceda ukuchasisa ukuthi ngubani owayengumnikazi wezilimo, ubukhulu bomonakalo kanye lokwenzakala ngesikhathi izilimo zivunwa zithengiswa.



